Estonian Oil Stockpiling Agency

Põhikiri

Aktsiaselts Eesti Vedelkütusevaru Agentuur
P Õ H I K I R I

1. Üldsätted

1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, edaspidi - aktsiaselts. Aktsiaseltsi ärinime inglisekeelne tõlge on Estonian Oil Stockpiling Agency, lühendatult OSPA.

1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn.

1.3 Aktsiaselts on eraõiguslik juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.

1.4 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga, aktsiaselts ei vastuta aktsionäri kohustuste eest.

1.5 Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, vedelkütusevaru seadusest, äriseadustikust, riigivaraseadusest ja muudest õigusaktidest, rahvusvahelistest kokkulepetest, aktsiaseltsi põhikirjast, juhtorganite otsustest.

1.6 Aktsiaselts peab täitma talle vedelkütusevaru seadusega pandud kohustusi ja teostama kõiki sellega seotud toiminguid.

1.7 Aktsiaseltsi tegevusalad on:

Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine ning selle uuendamise korraldamine vastavalt vedelkütusevaru seadusele;
vedelkütuste kütusevarusse ost, kütusevarust müük ning vedelkütusevaru ladustamise korraldamine;
riigi vedelkütustega varustamise ja vedelkütuste varustamisraskuste olukorra analüüsimine;
vedelkütuse varustamisraskuste korral vedelkütusevaru kasutusele võtmise korraldamine;
koostöö vedelkütuse müüjate ja teiste riikide vedelkütusevaru organisatsioonidega.

1.8 Aktsiaselts on kohustatud moodustama puhaskasumist reservkapitali, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.

2. Aktsiakapital ja aktsiad

2.1 Aktsiaseltsi miinimumkapital on 50 000 000 (viiskümmend miljonit) eurot ja maksimumkapital 200 000 000 (kakssada miljonit) eurot.

2.2 Aktsiaseltsil on nimelised aktsiad nimiväärtusega 100 (üks sada) eurot. Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad. Iga aktsia annab aktsionärile aktsiaseltsi üldkoosolekul 1 (ühe) hääle. Kõik aktsiad on võrdsed ning need kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.

2.3 Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega täiendavate rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissioon) aktsiaseltsi omakapitali arvel.

2.4 Aktsia eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi arvelduskontole. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab aktsiaseltsi juhatus. Aktsiaseltsi asutamisel hindab mitterahaliste sissemaksete väärtust aktsionäri õiguste teostaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Hindamise õigsust kontrollib audiitor. Seejärel antakse mitterahaline sissemakse aktsiaseltsile üle lepinguga, üleandmist-vastuvõtmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega.
Aktsionär on kohustatud teatama kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele.

2.5 Aktsiakapitali võib suurendada ja vähendada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või aktsiate tühistamisega.

2.6 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel.

3. Aktsionäri õigused, kohustused, vastutus

3.1 Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Ainuaktsionär võtab üldkoosoleku pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid.

3.2 Aktsionäril on õigus:

3.2.1 Võtta osa üldkoosolekust.
3.2.2 Saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.
3.2.3 Valida ja olla valitud aktsiaseltsi juht- ja kontrollorganitesse.

3.3 Aktsionär kohustub hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.

3.4 Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

4. Juhtimine

4.1 Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu.

4.2 Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas või aktsionäridega kokkulepitud asukohas.

4.3 Juhatus kutsub kokku korralise üldkoosoleku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.

4.4 Juhatus kutsub kokku erakorralise koosoleku, kui aktsiaseltsi netovara on vähem kui seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või nõukogu, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuavad üldkoosoleku kokkukutsumist. Erakorralisest üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt 1 (üks) nädal.

4.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui seaduses on ettenähtud kõrgema häälteenamuse nõue.

4.6 Üldkoosoleku pädevuses on:

4.6.1 Põhikirja muutmine.
4.6.2 Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine.
4.6.3 Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine vastavalt vedelkütusevaru seadusele.
4.6.4 Audiitori valimine.
4.6.5 Erikontrolli määramine.
4.6.6 Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine.
4.6.7 Juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, selle tingimuste määramine, samuti selles nõudes või tehingus aktsiaseltsi esindaja määramine.
4.6.8 Muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

4.7 Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel.

4.8 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

4.9 Nõukogu koosneb neljast kuni kuuest liikmest, kellest pooled on riigi ja pooled vedelkütusevaru seaduses sätestatud kütuse müüjate esindajad. Nõukogu liikmed valitakse kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osalust valitsev minister ainuaktsionäri otsusega.

4.10 Kütuse müüjate esindajate määramiseks ja tagasikutsumiseks esitab kütuse müüjaid ühendav organisatsioon sellesisulise ettepaneku osalust valitsevale ministrile.

4.11 Kui kütuse müüjaid ühendav organisatsioon esitab nõukogu liikme kandidaate rohkem kui on nõukogus kütuse müüjate esindajatele ettenähtud, määrab nõukogu liikmed esitatud kandidaatide hulgast osalust valitsev minister.

4.12 Kui kütuse müüjaid ühendav organisatsioon ei esita kandidaate nõukogu liikmete kohale või esitab neid ettenähtust vähem, määrab osalust valitsev minister puuduolevad nõukogu liikmed riigipoolsete esindajatena.

4.13 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimees valitakse riigipoolsete nõukogu liikmete seast.

4.15 Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige ega isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel.

4.15 Nõukogu liikmed peavad neile pandud ülesandeid täitma erapooletult.

4.16 Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi aktsiaseltsi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Kütuse müüjate poolsetel nõukogu liikmetel ei ole õigust saada juhatuselt ega aktsiaseltsi töötajatelt informatsiooni, mis sisaldab vedelkütuse müüjaid puudutavat maksusaladust sisaldavat teavet.

4.17 Nõukogu liikmed ei tohi kasutada aktsiaseltsi juhtorgani töös saadud infot oma isiklikes ärihuvides. Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.

4.18 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja ja tehingute tingimused.

4.19 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Igal nõukogu liikmel on 1 (üks) hääl. Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.

4.20 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionär.

4.21 Lisaks punktis 4.8 sätestatule on nõukogu pädevuses:

4.21.1 Juhatuse poolt esitatud aktsiaseltsi aastaeelarve kinnitamine.
4.21.2 Vedelkütusevaru seaduse paragrahvis 10 sätestatud varumakse määra heakskiitmine. Nõukogu poolt heaks kiidetud täpsustatud varumakse määra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
4.21.3 Kütuse ostu-, müügi-, hoiu- ja delegeeritud varu lepingute eritingimuste kehtestamine.
4.21.4 Vedelkütusevarude moodustamise ja haldamise kontseptsiooni määratlemine.
4.21.5 Nõusoleku andmine lepingutele, mille tingimused erinevad oluliselt tüüplepingute tingimustest.
4.21.6 Aktsiaseltsi vedelkütusevaruga seotud hinna-, valuuta- ja muude põhitegevusest tulenevate finantsriskide juhtimise põhimõtete ja üldiste piirangute kehtestamine.
4.21.7 Toetuse maksmise korra kehtestamine.

4.22 Nõukogu liikme tasustamine

4.22.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab aktsionär ainuaktsionäri otsusega.
4.22.2 Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.
4.22.3 Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
4.22.4 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
4.22.5 Juhul kui nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust, võib ainuaktsionär riigivaraseaduse § 85 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

4.23 Juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Juhatus peab aktsiaseltsi juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest.

4.24 Juhatus vastutab vedelkütusevarude efektiivse moodustamise ja haldamise eest. Vedelkütusevarude moodustamisel ja haldamisel peab juhatus lähtuma nõukogu poolt määratletud vedelkütusevarude moodustamise ja haldamise kontseptsioonist.

4.25 Juhatuses on kuni viieks aastaks valitud 1-3 liiget. Juhatus võtab juhatuse pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid.

4.26 Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

4.27 Juhatuse liikmeks ei või olla samal ajal vedelkütuste müügi või vedelkütuste hoiuteenuse tegevusalal tegutseva mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

4.28 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ning teavitama nõukogu pidevalt muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

4.29 Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

4.30 Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, tuleb kooskõlastada nõukoguga.

4.31 Juhatuse liikme tasustamine

4.31.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
4.31.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
4.31.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

4.32 Nõukogu moodustab auditi komitee, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.

4.33 Nõukogu määrab oma otsusega auditi komitee koosseisu suuruse, auditi komitee liikmed ja liikmete hulgast esimehe.

4.34 Auditi komitee liige määratakse kolmeks aastaks. Nõukogu otsusel võib auditi komitee liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda.

4.35 Sisekontroll ja siseaudit

4.35.1 Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
4.35.2 Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75.
4.35.3 Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada aktsionäride üldkoosolekuga.
4.35.4 Aktsionäri õiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

4.36 Aktsiaseltsi juhtimise erisused

4.36.1 Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla riigivaraseaduse § 80 lõikes 4 sätestatud isikud. Riigivara seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud piirangute kehtivusaeg on sätestatud sama seaduse § 80 lõikes 5.
4.36.2 Põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust.
4.36.3 Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.
4.36.4 Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab üldkoosolek.
4.36.5 Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra.
4.36.6 Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõikes 3 kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, kui need on kehtestatud.
4.36.7 Aktsiaseltsi kohustus on rakendada aktsiaseltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus.
4.36.8 Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele.

4.37 toetuste maksmise otsustab nõukogu võttes arvesse alljärgnevat korda:

4.37.1 Kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist.
4.37.2 Juhatus avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta aktsiaseltsi veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates.
4.37.3 Aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja põhjendus, kuidas see toetus aitab aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele.
4.37.4 Lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus. Lepingus peab olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena tehtavate summade kasutamise sihtotstarve, aruandluse kord ning sanktsioonid summade sihipäratu kasutamise puhul.

5. Aruandlus, kasum ja kasumi jaotamine

5.1 Aktsiaseltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

5.2 Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama aktsiaseltsi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

5.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel.

5.4 Aktsiaseltsi raamatupidamist korraldab juhatus. Juhatus peab tagama seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, aastaaruande lisad) koostamise ning esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks koos audiitori järeldusotsusega.

5.5 Auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia tuleb esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.

5.6 Juhatus esitab üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruande koos äriseadustikus nõutud lisadega äriregistrile seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

5.7 Vedelkütusevaru seaduses on sätestatud, et juhul kui kalendriaastal tasutud varumakse kogusumma ületab vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud summa arvesse järgneval varumakse määra kehtestamisel. Sellest tulenevalt kajastab aktsiaselts bilansis muude reservide real vedelkütuse varumaksete ülejääki, mida kasutatakse tegevuskulude katmiseks järgnevatel perioodidel. Vastavalt eeltoodule ei tohi kalendriaastal ülelaekunud varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka ning vastavas summas ülelaekunud varumakse kajastatakse seega vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservina muude reservide real.

5.8 Aktsiaselts moodustab tulevaste perioodide varude rotatsioonide võimaliku kahjumi katmiseks vedelkütusevarude rotatsioonide reserve, mida kajastatakse muude reservide koosseisus. Vedelkütusevarude rotatsioonide reservides kajastab aktsiaselts varu roteerimisel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest teenitud kütuse müügitulu. Reserve kasutatakse kütuse tagasiostuks järgnevatel perioodidel.

5.9 Varu võib müüa ainult turuhinnaga. Kahjumi vältimiseks kütuste müügi korral on vedelkütusevaru seaduses sätestatud, et aktsiaselts võib varu vähendamiseks varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud osalust valitseva ministri loal.

5.10 Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

6. Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine otsustatakse vastavalt seadusele.

Aktsiaseltsi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur põhikiri on kinnitatud september 2017. a. ainuaktsionäri otsusega.