Varustamisraskuste ilmnemise korral otsustab varu kasutusele võtmise Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul, mis on eelnevalt kooskõlastatud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoniga.

Varustamisraskuste korral teeb varu haldaja müügipakkumise kütuse müüjatele. Reaktiivkütuse müügipakkumine tehakse isikutele, kes on selle kütuse varumakse maksjad. Müügiks pakutava kütuse kogus on võrdeline nimetatud isikute turuosaga, mille arvutamisel lähtutakse eelneva nelja kvartali jooksul nende isikute poolt tarbimisse lubatud kütuse kogustest, reaktiivkütuse korral eelnimetatud isikute poolt müüdud kütuse kogustest.

Kütuse müüja vedelkütusevaru seaduse tähenduses on isik, kellel on kütuse müügiks registreering vedelkütuse seaduse tähenduses ning sama seaduse § 13 lõikele 2 vastav märge kütuse tarbimisse lubamiseks.

Kui ükski kütuse müüja või reaktiivkütuse varumakse maksja ei soovi osta müügiks pakutavat kütuse kogust, võib varu haldaja teha müügipakkumise teistele juriidilistele isikutele.

Vedelkütusevaru seaduse § 7 lõigetes 4 ja 6 nimetatud juhtudel võib varu haldaja teha müügipakkumise rahvusvahelisele kütuseturule mahus, mis vastab Rahvusvahelise Energiaagentuuri või Euroopa Komisjoni soovitustele.

Varu müügist saadava kahjumi vältimiseks on vedelkütusevaru seaduses sätestatud, et varu haldaja müüb kütuse turuhinnaga, kuid mitte madalamaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud majandus- ja kommunikatsiooniministri loal.

Vedelkütusevarude kasutamist Eestis reguleerib vedelkütusevaru seadus ja selle alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 18. detsembril 2006. a. kehtestatud määrus :„Vedelkütusevaru haldaja tegutsemispõhimõtted ning vedelkütusevaru haldaja poolt müügiks pakutava vedelkütusevaru müümise kord varustamisraskuste korral”.

Lisainformatsiooni vedelkütusevarudega seonduva kohta võite leida ka OSPA vedelkütusevaru käsiraamatust.